Eva Mitreikina "Nüüd kuu on tõusnud üles"

sõnad 1907nda aasta palvelauluraamatust, autor Joachim Neander (1650-1680), viis Eva Mitreikina
Nüüd kuu on tõusnud üles
ja kuldse tähte tules
läind taevas särale
nüüd rahu metsa katab
ja aur, mis niitu matab
läeb valges udus õhusse
nii vaikseks kõik on jäänud ja hämaruses saanud
nii ülearmsaks ta, kui oleks palvekoda
nüüd terve päeva häda peab unes meelest minema.
Kas näete õhtust eha
kus üksi poolelt näha
kuu hõbekumaga
nii palju asju ilmas meil kahtlased on silmas
mis meie meelel mõistmata
jah, vaene inimene
on ekslik põrmukene
ta teadus lühike
tuult ajab tema taga, ta tööl on palju viga
ei saa ta ise sihile
Sest võta, Issand, teha
et meie hinge iha
ei otsiks kaduvust
meid lase lapsiks saada
su rahus rõõmustada
ja nõuda tõsist vagadust
Siis Isa nimel heitkem
kõik hingama ja kiitkem
ta heldust südamest
meid armus võta hoida
ja lase rahu leida ka meie haiget ligimest