Vestlusi Piiblist 11: algkristlik kogudus

Hooaja viimases saates on teemaks algkristlik koguduseelu.
Jeruusalemma tempel oli keskne ja tähtsaim juudi pühapaik. Kui tempel babüloonlaste ülemvõimu ajal esimest korda hävitati, kujunes Juudi usund ja traditsiooniline templikultus ümber ning esile tõusid kodused usutalitused, palve ja pühakirjaõpetus. Seega saab judasmi vaadelda võrsena, mis kasvas välja vanast Iisraeli usundist. Nii Jeesus ise kui ka algristikogudus olid juutidena tugevalt seotud Iisraeli pärimusega, mistõttu vaadelda neid lahus tolleaegsest usuelust ja kultuurist on võimatu.
Nelipühasündmuse järel, pärast Jeesuse taevaminemist, sündis esimene kristlik kogudus. Algselt nähti kristlust ühe juudi rühmitusena paljude teiste hulgas (variserid, saduserid, seloodid, esseenid jt); aegamööda aga kasvas juudikristlaste eneseidentiteet, samuti pöördus ristiusku misjonitöö tulemusel üha enam paganarahvaste esindajaid. Kristlus muutus omaette kogukonnaks, kes eristas end juudi usundist. Mitmed usukombed nagu ühine leivamurdmine, palvetamine, pühakirjaseletus ja laulmine aga juurdusid ning on kristluses kesksel kohal tänini.