Tartu rahu, millest meile ei räägita
Vložit
- čas přidán 25. 06. 2023
- Vaatleme kõiksugu fakte ja seiku Eesti ajaloos nii olulisel kohal paikneva Tartu rahuläbirääkimiste kohta.
Tartu rahuleping (1920) on Eesti riikluse olulisemaid aluslepinguid. Sellega tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti.
28. novembril 1918 algas äsja Saksa okupatsioonist vabanenud Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Vabadussõda. Eesti suutis rünnakud tagasi lüüa ning Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga. Eesti diplomaadid esinesid rahuläbirääkimistel väga tulemuslikult ning oskuslikult, kaubeldes välja parimad võimalikud rahutingimused. Rahuläbirääkimised peeti 5. detsember 1919 kuni 2. veebruar 1920.
Isikunimed: Fjodor Kostjajev (Фёдор Васи́льевич Костя́ев), Friedrich Robert Faehlmann, Adolf Joffe, Ants Piip, Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püümann, Jaan Soots, Johann Voldemar Jannsen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vladimir Lenin, Johannes Voldemar Veski, Juhan Saar, Kaarel Kilvet, Maksim Litvinov, Johan Laidoner, William Tomingas, Viktor Puskar, Simon Ter-Petrosjan, Leonid Krassin, Rjurik, Sineus, Truvor, Aleksander Oinas, Viktor Kingissepp, Johann Richard Faure
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
/ @meieajalood
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoffee.com/meieajalood
/ meieajalood
Aitüma! 💪
#meieajalood #eesti #ajalugu #eestiyoutuber #estonia
mahe vunts☺...kuulan ja vaatan hea meelega Meie Aja Lugusid. Püüan lastele ka näidata- väga mönusad, informatiivsed ja löbusad...
Hea informatiivne lugu.
Milline riik tunnustas Nõukogude Venemaad riigina esimesena maailmas?
Afganistan tunnustas Nõukogudemaad 1919.
tavalised inimesed alati kannatavad, aga milleks?
See on huvitav küsimus ja ise olen ka terve elu uurinud seda küsimust. Põhimõtteliselt Piiblit uurides leiab vastuse, et milleks kannatuse head on.
Lihtsad Eesti inimesed sõdisid oma majade ja perede eest.
Ja valikut neile ei ole antud.
Nagu tänased ukrainlased
Aga oled sa kindel et piibli tõlge ikka korrektne on? Samuti, kas jumal ikka ise vaatas trükipoognad üle? Muidu ehk hiljem selgub, et kannatused on lihtsalt väike programeerimisviga, mitte mingi suur vajalik.
Poleks tavalised inimesed Vabadussõjas kannatanud, oleks juba holodomori jms pogrommide ajal staalin Eesti rahva hävitanud.
Samuti poleks arvatavasti esimese vabariigita olnud indu laulvaks revolutsiooniks, seega elaksime praegu puutini genotsiidses terroririigis.
Seetõttu on Vabadussõja veteranid ja iseseisvusmanifesti loojad Eesti rahva suured kangelased!
ei mitte midagi uut.
Jaan Sootsi ütlus rinde katkemise võimaluste kohta....
Sellel ajal oli Punaarmee kogujõududest u.10% Eesti Rahvaväe vastas.
Ma ise usun et kui Valgekaart oleks võitnud siis see poleks Eesti iseseisvust mõjutanud kuna äsja kodusõja võitnud Valgekaartlaste soldatid oleks loogiliselt mõeldes sõjast väsinud plus Venemaa pärast Asutava Kogu poolt loodud kas vabariik või uus monarhia oleks pigem Balti riikide (vb isegi Valgevene ja Ukraina) olukorraga leppinud
Paraku Vene valgekaardi kõrgem juhtkond avaldas teistsugust arvamust. Nende nägemuses ei eksisteerinud mingeid iseseisvunud provintse. Ja sellest seisukohast ei taganenud nad oma kibeda lõpuni.
Tasub meenutada sedagi, et nii mõnigi "lääneriik" toetas nende seisukohta selles küsimuses.
jah, tundub ,et nüüd hakkaski venel kahju ,et toona Eesti loovutas..
Jeesus ei ole mingi kommunist, ega sotsialist. Jeesus on radikaal.
Tartu rahu: monograafia. Eesti Raamat 1988. Seda teost on leida raamatukogudes temaatiliste väljapanekute seas rahulepingu aastapäevadel. Kuid ajalooteadmiste hankimiseks seda ei soovitaks, teoses pisendatakse Tartu rahulepingu tähtsust, teos on EKP Keskkomitee stagnantide vastupropagandaks, mil sellest rahust hakati Eestis rääkima.
Tõepoolest, nimetatud teos on käsitluslaadilt sarnane teiste nõukogude ajal Tartu rahu puudutanud väljaannetega. Näiteks "Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis" (2. köide, 1982) ning "Kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis 1918-1920" (2 köidet, 1984 ning 1986)