Pärt ja Märt - Mõndasugust (1928)

Nalja Märt ja Kalja Pärt jutustamas - esitavad Hugo Laur ja Felix Moor
Veidi ajaloost:
1878. aastal hakkasid Sakalas (hiljem ka Postimehes ja mujal) ilmuma lühikesed följetonid, milles peaosa mängisid kaks rahvalikku naljameest - Nalja Märt (kohati ka Nälja Märt) ja Kalja Pärt. Need dialoogid polnud üksnes anekdootlikud aga ka teravalt poliitilised ja ühiskonnakriitilised. Följetonide autorid olid A. Reinvald, J. Kunder ja ka C.R. Jakobson ise. Oma jutuajamistes pilkasid Nalja Märt ja Kalja Pärt nii mõisnikke, erinevaid ajalehti, pastoreid ja ja muud päevakorras olevat.
Sakala ilmus esimest korda 1878. aastal, ajal mil poliitiline kihistumine oli aina teravam ning õige pea, omamoodi reaktsioonina toimuvale, ootasid ees ka Aleksander III venestusreformid. Oma radikaalsete seisukohtade väljendamise eest pandi Sakala aga juba järgmisel aastal (1879) 8ks kuuks seisma. Uuesti hakkas Sakala ilmuma 1880. aastal - seekord siis taas koos Nälja Märdi ja Kalja Pärdiga. Piiratud oludes on eneseväljendusel abiks ikka kaudne kõne ja mõistujutt. Akuutse ja robustsema pilke kandjateks sobisid fiktsionaalsed tegelased ja följetonid ideaalselt. Pärt ja Märt kinnitasid end sellest ajast rahva meelde ning ilmutasid end erinevates ajalehtedes vahelduva eduga 20. sajandi alguseni.
Kuigi saabunud Eesti Wabariigis Pärt ja Märt regulaarselt leheveergudel ei figureerinud, tõusid nad siin ja seal taas rahva mälust. Vaatamata sellele, et nad olid jõudnud oma populaarsuse eluõhtule, uuristas 1928. aastal teemantnõel Nalja Märdi ja Kalja Pärdi esimest (ja ka viimast) korda ka šellakplaadile. Ning niisamuti nagu oma algusaegadel, pilgates parasjagu aktuaalset.
England : Columbia, 1928
8718