Seminar "Kolmiknegatiivne rinnavähk - noorte naiste terviserisk" 28.08.2023

Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja 28. augustil toimunud ühisseminaril tõdesid arstide- ja patsiendiorganisatsioonide esindajad, et kolmiknegatiivne rinnavähk on noorte naiste kasvav terviserisk nii Eestis kui ka mujal maailmas. See on omakorda põhjus, miks mitte ainult rinnavähile, vaid kolmiknegatiivse rinnavähi vormile tuleks Eestis enam tähelepanu pöörata, et tagada haiguse varajane avastamine ja kaasajastatud ravivõimalused ka meie noortele naistele.
Eesti Vähiliidu president, PERHi onkoloog-ülemarst, dr Vahur Valvere rõhutas seminari avades, et rinnavähk on üks enim levinud vähkkasvaja Eestis ning 15% juhtudest moodustab kolmiknegatiivne rinnavähk. Vähiravis on dr Valvere sõnul kõik tähtis ning koos õigeaegse avastamise ja kaasaegse raviga on võimalik palju ära teha.
„Kolmiknegatiivne rinnavähk vajab Eestis eraldi teemana suuremat teadvustamist, et tagada noortele naistele varane avastamine ja kaasaegsete ravivõimaluste kättesaadavus,“ tõdes EPIKoja jurist, Kristi Rekand ning lisas, et arstide- ja patsiendiorganisatsioonide ühisseminari eesmärgiks oligi esmakordselt kokku kutsuda erinevad osapooled: arstid, patsientid kui ka tervishoiuanalüütikud, et kolmiknegatiivse rinnavähi teemat tutvustada ning koostöös edasised suunad ja lahendused sõnastada.
Seminaril osalejate ühises paneeldiskussioonis toodi välja, et kolmiknegatiivse rinnavähi varajaseks avastamiseks oleks vaja tõsta noorte naiste teadlikkust ja oskuseid, kuidas ise rindasid kord kuus kontrollida ning muutuste puhul koheselt arsti poole pöörduda. Rõhutati, et tegemist on täna ühe kõige agressiivsema rinnavähi vormiga, mille esinemissagedus on suurem just alla 40-aastaste naiste hulgas, kuid sõeluuring katab sihtrühma alates 50-dast eluaastast kaheaastase tsükliga. Kolmiknegatiivne rinnavähk areneb väga kiiresti ning õigeaegne avastamine ja ka ravi vajab operatiivsust.
Samuti tõdeti, et oluline on Eesti noortele naistele tagada maailmatasemel ravivõimalused. Üheskoos avaldati lootust, et just kolmiknegatiivse rinnavähi raviks mõeldud kaasaegset immuunravi, saavad patsiendid Tervisekassa toel ka järgneval aastal, mis toetaks meie noorte naiste võimalusi terveneda ja naasta oma pere- ja tööelu juurde.
Kolmiknegatiivse rinnavähi varajase avastamise olulisusest ning ravivõimalustest rääkis oma igapäevase kogemuse baasil PERHi onkoloog, dr Kadri Putnik. Onkoloog tõi välja kolmiknegatiivse rinnavähi patsientide vanuse alates 20-datest aastatest. Tegemist on patsientidega, kes veel ei mõtle rinnavähi riskile.
Alla 40 aastaselt kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi saanud Egle rääkis oma kogemusest diagnoosist tervenemiseni ning psühholoogilisest poolest pärast tervenemist.
HC Solutions tervishoiuanalüütik Kai Siinmaa tõi välja kolmiknegatiivse rinnavähi sotsiaalsed- ja majanduslikud aspektid ühiskonnas laiemalt. Kolmiknegatiivse rinnavähi riskirühma naised on alles oma pere- ja tööelu alguses ning panus ühiskonnale pole seotud ainult üksikisiku maksutuluga, vaid kaudsete kuludega, mis on seotud pere ja laste edasiste vajadustega ning tööandja kuludega.
Paneeldiskussiooni juhtis EPIKoja jurist Kristi Rekand ning osalesid Eesti Vähiliidu president, dr Vahur Valvere; patsient Egle Kõiv-Eerma, tervishoiuanalüütik Kai Siinmaa ning igapäevaselt kolmiknegatiivse rinnavähi raviga tegelevad onkoloogid: PERHis dr Kadri Putnik, PERHist, dr Tõnis Metsaots ning ITKst dr Elen Vettus.
Seminar toimus 28.08.2023 Tallinnas, Radissoni konverentsikeskuses koostöös Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Koostööseminari partneriteks olid PERH, ITK, TÜ Kliinikum, Baltic ID, MSD.