Paneelarutelu "Mis saab matemaatikast?" | TalTechi matemaatika ümarlaud

24. mail 2024 toimus Tallinna Tehnikaülikoolis matemaatika ümarlaud „Mis saab matemaatikast?", kus avati andmetele tuginevalt, millised on probleemid seonduvalt matemaatika õppimise ja õpetamisega ning arutati, millised võiksid olla lahendused.

[@tiialister3768]

Räägiti siin sellest, et matemaatikaõpetaja õpetab ikka juba aastakümneid teda õpetanud õpetaja eeskujul. Aga aeg on täiesti muutunud ja ometi kord peaks matemaatikatund olema ilma hirmuta, meeldiv ja õpilastega arvestav, meeldiva mikrokliimaga klassis. Küsimus on ju õpetaja psühholoogilistes teadmistes ja oskustes õpetada. See, et pole aega tunnis, aine õpetamine on jäik ja hirmu kaudu õpetamine ikka veel, ongi põhjus. Me Eestis oleme matemaatika õpetamise katastroofi-ajas. Miks keegi uuendajatest ei külasta matemaatikatunde, siis nad näeksid, kuidas seal räägitakse ja lähenetakse - hiina keel lastele paljudes klassides. Miks ei räägita, et matemaatikat ei õpetata väikestele lastele abstraktset mõtlemist kasutades, nagu praegu on, vaid mõtestatakse matemaatika õpilasele arusaadavas konkreetse mõtlemise vormis ja näitega, lihtsas arusaadavas keeles. Soomes oli sama seis 80-ndatel, aga nemad ei olnud nõus siis laskma põhja oma riigi tehnoloogiat ja tegid põhimõttelise muutuse matemaatemaatika õpetamises. Oleme palju püüdnud tutvustada Soome kogemusi Eestis -seda aga ei võta vastu koolid ega õpetajad- lihtsam on edasi minna vanaviisi. Küsimus pole SUURTES IDEEDES matemaatikas, vaid õpilaste õpetamises nii, et nad saavad ARU päriselt ja oskavad ISE väljendada seda, millest nad päriselt siis aru said. Matemaatika on mõistmine eelkõige ja laste tasemel niiviisi õpetamine, et neile kohale jõuaks. Lõpetagem õpetaja jäik õpetamisstiil ja arvestagem eelkõige õpilast!